Tuletorni juurde virginia woolf biography

  • (Adeline) Virginia Woolf was an English novelist and essayist regarded as one of the foremost modernist literary figures of the twentieth century.
  • Woolf, Virginia, 1882-1941, To the lighthouse.
  • Biography, Elizabeth Bowen: A Literary Life (Palgrave Macmillan, 2020) Tuletorni juurde, translated by Malle Talvet and Jaak Rähe- soo, 1983.

    • •

    Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti

    See loend loetleb Loomingu Raamatukogus alates 1957. aastast ilmunud teosed.

    1957

    [muuda | muuda lähteteksti]

    1958

    [muuda | muuda lähteteksti]

    1959

    [muuda | muuda lähteteksti]

    1960

    [muuda | muuda lähteteksti]

    1961

    [muuda | muuda lähteteksti]

    1962

    [muuda | muuda lähteteksti]

    • 1–2. Viktor Nekrassov. "Kira Georgijevna". Vene keelest tõlkinud Debora Vaarandi
    • 3. John Bell Clayton. "Valge ring". Inglise keelest tõlkinud A. Bergmann
    • 4. Ain Kaalep. "Samarkandi vihik".
    • 5. Stanisław Dygat. "Käsualuse kättemaks". Poola keelest tõlkinud Aleksander Kurtna
    • 6. Upendranath Ašk. "Mustad isandad". Hindi keelest tõlkinud Haljand Udam
    • 7–9. Konstantin Fedin. "Sanatoorium «Arcturus»". Vene keelest tõlkinud Hans Luik
    • 10. James Aldridge. "Mõned mu parimad sõbrad on inglased". Inglise keelest tõlkinud V. Torro ja Vidrik Kivilo
    • 11–12. Luchino Visconti jt. "Rocco ja tema vennad: filmistsenaarium". Itaalia keelest tõlkinud Aleksan
    • tuletorni juurde virginia woolf biography

      • •

      Kohtasin Kuduva Koeraomaniku blogilistes valdustes sellist nimekirja. No ma´i saa ju seda läbimata jätta. Olgugi, et tulemus mind ennast eriti ei rõõmusta. Ma olen justkui lugenud “valesid” raamatuid. Viimasel ajal on lugemine unarusse jäänud. Aeg. Aga kunagi elasingi raamatuis. Seda enam, et mu mamma ja papa on mõlemad raamatukoid, nüüd pensionipõlves on soetamisega veidi tagasi tõmmanud.

      Mõnede osas on mul tunne, et ma olen neid ikkagi ka alustanud, aga kuna täpselt ei mäleta, osad on jäänud nö aastate taha, siis jäävad tähelepanuta.

      Ja ülikooli agusajal sai ka noid Iliasi ja Odüsseiasid järatud. Olid ajad …

      **

      Nägin Oravakese blogis sellist listi
      Via Triangel, tema lisatud tõlgete ja autoritega.

      Siin on 106 raamatut, mida saidil Library Things on kasutajate poolt kõige rohkem märgitud „mitteloetuks”.

      Rasvasena märgi, mis on loetud, kursiivis need, mida alustasid, aga ei suutnud lõpetada, kriipsuta läbi need, mis ei meeldinud ja jooni alla raa

      •

      Legend:

      Paksult, mis loetud
      kursiivis, mida olen proovinud lugeda, aga ei suutnud
      tärniga*, mida olen korduvalt lugenud.

      Peamine raamat, mis siit puudu, on David Lodge'i "Väike maailm". Sama autori "Ühest kohast teise" kirjeldab ju värvikalt intellektuaalset häbimängu, kus punkte sai see, kes tunnistas üles läbilugemata teose, mida arvas ülejäänuid lugenud olevat :D

      Loomulikult peaks ma enesel silmad peast häbenema eriti nende kaldkirjas raamatupealkirjade pärast, aga ma olen jõhkralt aus otsustanud olla seekord. Pealegi, enamus selliseid nice try'sid on korda saadetud perioodil "2000 aastat maailmakirjandust 3 päevaga", mil raamatuid ei loetud isegi mitte tüki-, vaid meetrikaupa. Kõik võimalused neid lugusid avastada on ju veel olemas!

      Kahju, et sellesse nimekirja pole jõudnud ühtegi Pratchettit ega Gaarderit, häbemata vähe on ka Ecot ja Salingeri. Eesti ja soome kirjanikest ma ei räägigi, isegi suuremad põhjamaad ei paista esindatud olevat... Ei viitsi järge aj